Laborist põllule
Taim ise näitab, mida ta vajab.
Üle 15 aasta tööd – ja nüüd saate põllul mõne sekundiga teada, millisest toitainest on taimel kõige rohkem puudu. Käeshoitava seadme lõid agronoomid, matemaatikud ja elektroonikainsenerid ning see on valmis teie põldude jaoks.
Meie katse
12 puudust. Kas eristaksite neid silmaga?
Sama talinisu katse: igal taimel puudus üks toitaine. Valige toitaine ja liigutage liugurit – vasakul taim, mis sai kõik toitained, paremal see, millel see puudus. Põllul, kus kõik taimed näevad sarnased välja, jätab silm sellised erinevused sageli märkamata. SmartAgrometer näitab puudust numbrites.
Taim kasvab aeglasemalt, lehed on helerohelised või kolletuvad. Esmalt kolletuvad vanemad lehed – taim „kolib” lämmastiku noorematesse. Võrseid ja päid on vähem, terad on väiksemad.
Üks taim ei ole veel põld. Põllul katab sellised erinevused mulla, sordi ja ilma mitmekesisus, seetõttu näitab puudust usaldusväärsemalt mõõtmine, mitte silm.
Kõik 12 toitainet ja uuring →Üks süsteem, kolm osa
Seade mõõdab, algoritm hindab, portaal ütleb, mida teha.
Meie enda loodud ja patenteeritud käeshoitav spektrofotomeeter
Leht kinnitatakse klambrisse ja mõõdetakse ühe nupuvajutusega. IP65 ja CE sertifikaadid.
Üle 85% kokkulangevus laboriga
Iga toitaine puudus jätab lehe peegeldusspektrisse oma „allkirja”. Algoritm tunneb selle ära ja näitab, millisest 12 toitainest on taimel kõige rohkem puudu.
Soovitus pritsile
Talu juhtimissüsteem näitab, mis igal põllul puudu on ja millega pritsipaaki täiendada.
Eelretsenseeritud uuring · Plants 2026
Taimele on oluline mitte ainult kogus, vaid ka aeg
Meie uuringus ei taastunud osa saagikomponente isegi hilisema lisamise järel, kui toitaine puudus võrsumisest kuni BBCH 30–37 faasini. Põllul jookseb aeg veelgi kiiremini – seepärast tuleb puudust mõõta, mitte oodata, kuni see nähtavaks muutub.
Kontrollitud teaduses ja põldudel
Lämmastiku-, fosfori- ja kaltsiumipuudus pidurdasid kasvu kõige rohkem
Pikem puudus jättis tagajärjed, mida hilisem väetamine enam ei parandanud. Seepärast on oluline mitte ainult kui palju, vaid ka millal.
Loe artiklit →Üle 85% kokkulangevus taimede keemiliste analüüsidega
Mõõtmisi võrreldi taimede laboratoorsete keemiliste analüüsidega – tulemused langevad kokku enam kui 85% juhtudest.
Kuidas me katsetasime →Taludes Leedus ja Lätis, Tartu Ülikoolis
Ühes Leedu talus tõusis mõõtmiste järgi väetamisel nisusaak kahe hooajaga 7–8-lt 9 t/ha-le.
Meist →
Mida ütlevad põllumehed
Pärast 5 aastat pidevat koostööd „Žemdirbių konsultacijosega” ei ole mu talu kunagi paremas seisus olnud.
Spektraaldiagnostika aitas vähendada väetisekulusid ning nõuanded põhinevad uuringutel.
Varem väetasin põlde edasimüüjate soovituste järgi.
Nelja hooajaga paranesid saagid ja rahaasjad ning talu hakkas üle minema täppispõllumajandusele.
Tundsime end abituna – meie teadmistest ei piisanud ja kohalikud agronoomid ei osanud aidata.
„Väeta rohkem” asemel õppis talu väetamist planeerima selle järgi, mis tegelikult puudu on.